Üle kodumäe
Henrik Visnapuu

Üle kodumäe kumera kupli
suveöö sumestav valu.
Toomingad valvavad talu,
üle ussaia vaatavad kopli.

Aian õunapuud punasest lõngast
ketravad magusaid palle,
vaatavad armunult põlle,
nurmed visaten rohelist lõngast.

Oja leppade jalgu nüüd peseb
kivilie kivi päält asten.
Odrapää mahedan kasten
koera pehmete sarviga puseb.

Maja vajunud rõõmsasse unde,
minu pääl magavad rohun
Isegi haldjad rohun.
Silmik seinakell üksi teeb tunde.

Kujundid

Torm rajutseb, kaevab, sööstab metsa , sööstab puid, pitsutab pimedas, väsib ,põlvitab maha, lahkub häbiga, heaks tahab , embab maad , merd, laant .
Puud oigavad surmasui .

Kujundid

Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.

Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui

Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamaiat venda lihast,
kellelt tihti tuge saand.

Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant

Ristsõna

Across
2. lebama
5. ajsakord
6. kiire
7. tuba
9. pere
10. tuim
11. hea
Down
1. emotsionaalne
3. geograafia
4. ilus
8. arvuti

sünge - kurb, õnnetu, morn, jõuetu;

kava - plaan, eesmärk, visand, ettevõte;

ind - hoog, rõõm, vaimustus, elevus;
küünlakuu - jaanuar, aprill, juuni, veebruar;

läbematu - kärsitu, mõtlematu, talumatu, mannetu;

halisema - kaebama, nutma, kurvastama, muretsema;

vaagima - mõõtma, jaotama, seadma, kaaluma;

taltsutama - tõkestama, pidurdama, vaigistama, pehmendama.


lamama-lesima,pikutama, lebama
kiire-kärme,kärmas, nobe, väle
upsakas-suureline, uhke, ülbe, tähtis
söök-roog, toit soe toit, laud, sööm
kohkuma-hirmuma, jahmatama, jahmuma
pahem-pahur, tujust ära, tusatujus, halvas tujus,tagurpidi
lehekuu-sügis,maikuu,meiukuu murd
loik-lomp, loim murd, lomm murd, lammikas murd
ainult-kõigest, üksnes
kuum-tuline, palav, säre, hõõguv, hõõguvkuum
kiitlema-hooplema, kelkima, uhkustama, suurustama
aer-mõla
lükkama -tõukama, tagima,trügima
tavaline-normis
ligidal-läheduses, siinsamas, käe-jala juures
pisike-väike,pesamuna
väljak-plats, väli
ruttama-tõttama, tõtlema, süstama

slängi keel kirjakeeleks

Pipi naeris südamest ja lõi köögiukse valla. Oh, kui tore 0li sooja ja valgesse tuppa tulla! Sünipäeva pidu pidi t0imuma köögis, sest seal 0li kõige õdutsam. Pipi ise 0li köögi põrandalt ära võtnud vaibad, kardinad 0lid ette tõmmatud ja pliidi all põles praginal tuli. puudekasti 0tsas istus härra Nilsson ja tagus kaht kastrulikaant vastamisi, ning kaugemas nurgas seisis hobune. Loomulikult 0li temagi sünnipäevale oodantud. Kui sünnipäeva kingid 0lid üle antud, saabus aeg lauda istuda. laual seisis hulgalisi kooke ja kringleid. koogid 0lid moelt üsna käntsakad, kuid Pipi kinnitas, et just niisugused koogid on Hiinas . Pipi kallas tassidesse kakaod ja vahukoore ja kõik pidid istuma. kooke nosisides teatas T0mmy, et kui Hiinas tehakse niisuguseid kooke , sõidab ta suureks saades Hiinasse.

Kongo

Kongo lipp ja asukoht.

kamerun

Camerooni lipp ja kaart.

Töö

Valm

1)Valm on õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värsside või proosa.

2)Valmi tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad erinevaid inimtüüpe (näiteks rebane-kaval, jänes-arg inimene, hunt-kuri jne).

3) Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal.

4)kuulsamad valmimeistrid on : Aisopos , Jean de La Fontaine , Ivan Krõlov, Mart Raud , Jakob Tamm.

5) Mart Raud(Martin Raud) (14. september 1903-6 juuli 1980) oli eesti luuletaja, prosaist ja näitekirjanik.Ta alustats luuletajana 1919. aastal.
"Kangastused" (1924)
"Äitsmik" (1925)
"Rusemed" (1927)
"Metsa Manni" (1924)
"Uued inimesed" (1925).
Ta on Eno Raua isa.


Mart Raud on Pärit Viljandimaalt. Ja oli rahvuselt ikka Eestlane.

Luule

Kauge saar

1. Koosta võrdlev tabel ilukirjanduse kahe alaliigi proosa ja luule kohta. Loe kirjanduse õpikust lk 13-14, lisamaterjali võid otsida Internetist.
Proosa ja luule on ilu kirjanduse kolmandad liigid.

Mis neid eristab?
Proosa : sõnade järjekord on võrdlemisi vaba.
Luule : sõnad järjestatud korrapära, rütmi järgi.

Kuidas on sõnad järjestatud?
Proosa : Sõnade järjekord on vaba.
Luule : Sõnade järjrkord on rütmis
Kuidas neid liigitatakse?
Neid liigitatakse kolmeks liigiks, proosa , luule ja näitekirjandus.
Nimeta peamisi alaliike?
seiklusjutud, fantaasiajutud, loomajutud ja kriminaaljutud.

2. Nimeta 5 romaani ja 5 jutustust.
sõjaromaan , kriminaalromaan, arenguromaan, seiklusromaan, ulmeromaan.

3. Too üks looma-, üks fantaasia-, üks seiklus- ja üks kriminaaljutu näide (autor + pealkiri).

4. Otsi Internetist infot Jules Verne´i eesti keeles ilmunud raamatute kohta (näiteks
www.raamatukoi.ee). Pane kirja kaks raamatu pealkirja ja märgi lühidalt, millest need raamatud räägivad, kus nende tegelased seiklevad.
Jules Verne 20 000 ljööd vee all.

1. Kirjelda tegevuspaika, kus sündmused aset leidsid.
Sündmus leidis aset Maarja ja Kartuli tänavates. Mis asuvad Tartus Suppilinnas.
2. Too välja peamised tegelased ning kirjuta igaühe juurde teda iseloomustav(ad) märksõna(d).
Olev ja Anton olid kiusajad. Reelika oli Mari sõbranna. Reelika oli väga aus ja ustav sõbranna. Mari oli aga väga kaval. Ira oli sõbralik.
3. Millise kavala trikiga tüdrukud poisse ninapidi vedasid?

Kodune ülesanne

Ma arvan, et tüdrukud lähevad küsitlevad veel majaelanike ja, et nad sattuvad mõne kurja inimese juurde ning neil tuleb pahandusi.

1) Kirjuta oma ajaveebi, mis langes Sinu ennustuses jutuga kokku ja mis erines.

Minu jutus ei langenud midagi eriti kokku. Väljaarvatud, et midagi oli seotud oranži jalgrattaga.

2) Esita peatüki kohta 10 küsimust ja kirjuta need ajaveebi.

1. Mis linnas tegevus toimus?
2. Mis oli koera nimi?
3. Kelle jalgratas oli ära varastatud ja kuidas?
4. Miks ta Eestisse tuli?
5. Miks narriti koera koonu?
6. Mille üle olid Olav ja Anton uhked?
7. Kes oli Ira kunagi Marile olnud?
8. Kellel korises koguaeg kõht?
9. Mis asjad olid professoril kaasas Eestis?
10. Mis marki ratas oli professoril?

Ramps ja oranž jalgratas

Minu arvates tegevus toimus linnas tädi juures juures. Tegelaseks on üks väike poiss. Põhisündmused oleks jaölgratta leidmine . Jalgratas on oranzi värvi. Ma arvan, et Rampsi päris nimi on ramon.

minu suvi

Minu suvi oli minu meelest siiani parim.
Kuskil juuni kuus tuli meile külla Chris. Chris on Inglismaalt üks tuttav.
Temaga me käisime Peipsi järve juures. Sai ka käidud kolmes mõisas. Palmse, Sagadi ja Muuga.
MYulle meeldis kõige rohkem Sagadi kuna see oli kõige vana pärasem. Muuga mõisas on kool sees. Ning Palmse mõisas oli liiga täna pärased mööbli tükkid sees.
Esimene päev läksime Palmse mõisa. Siis Sagadi mõisa.
Peale pikka mõisades tiirutamist läksid kõhud tühjaks ja läksime sööma. Seal oli ka üks suur kiik. Mina ja mu sugulane läksime kiikuma. Päris palju nalja sai seal. Soovitasime Chrissil ka seda proovida aga ta keeldus.
Kui kõhud olid täis pakkitud hakkasime sõitma Pipsi poole.
Kohale jõudes sättisime end sisse ja läksime ujuma. Emme,issi ja Sanderi isa ei tulnud ujuma. Peale seda olin väga väsinud ja otsustasin magama minna. Teised olid veel poole ööni üleval.
Hommikul sõitsime Muuga mõisa. See oli siis see kus on kool sees.
Järgmine siht punkt oli kodu. Koju jõudes pidin mina minema onu juurde. Lubasin tal et, aitan tal kolida. Kui sinna jõudis öeldi mulle et, homme alles hakkab kolimine. Õhtul sa ikka palju nalja. onu on mul riimi mees. Siret minu onu naine tegi sooju saiu ahjus ja onu tütar tuli ja sõi ta. Onu siis ütles.
"Keitlin söö ruttu, muidu lähed tuttu."
Mina olin siiski väsinud ja jäin ise tuttu.
hommikul ärkasin selle peale et, ketlin pani muumid tööle.
Eimene lause mis hommikul kuulsin ja ka mille peale ärkasin oli "Hei muuuuuuumi."
Ja hakkaski kolimine. Mu onu kolis enda ema juurde tagasi ehk siis minu vanaema juurde.
Ütleme siis nii et ta kodi sada meetrit edasi. Mna pakkisin Keitlini saju kokku ja kukkusin ühe nukku peale väänasin jala välja.
Järsku helistas mulle mu emme.
"Tsau tibu. Kuule me lähme issiga shoppama. äkki tahad ka kaasa tulla?"
"Mm. Ikka. Aga emme ma olen ju onu juures. Kas tulete mulle järgi?"
"No.. eks me ikka siis tuleme"
"Okei. Aga kaua teil aega läheb?"
"Me oleme praegu Pipi juures. Mingi 10 minutit."
"okey tsau."
"Tsau."
Panin kähku korralikumad riided selga, kammisin juurkes ja tegin meigi. Emme oli juba siin ütlesin siis tsauka ja jooksin minema.
Poest sain ma palju asju. Kooli sise jalatsid, rulluisud, uue pluus, kooli kotti ja pool pusa.
Peale seda läksid kõik teised päevad sõpradega olles.